Kriitiline intsident. Riigi IT podcast
Podcast riigi IT teemadel, saatejuht on Geeniuse ajakirjanik Ronald Liive.
info_outline
29.12 Kriitiline intsident: Uus sündmusteenus pakub tervisemurega laste peredele abi automaatselt
12/29/2025
29.12 Kriitiline intsident: Uus sündmusteenus pakub tervisemurega laste peredele abi automaatselt
Selles episoodis räägime värskelt käivitunud sündmusteenusest, mis pakub tuge peredele just sel raskel hetkel, kui lapsel diagnoositakse püsiv terviseprobleem või erivajadus. Saatekülaliseks on sotsiaalkindlustusameti tooteomanik Aika Kaukver. Saates selgub, kuidas tehnoloogia ja andmevahetus aitavad tagada, et ükski murega pere ei jääks üksi. Uue lahenduse abil liigub info diagnoosi saanud lapsest automaatselt tervisesüsteemist sotsiaalhoolekandesse. See tähendab, et riik ei jää ootama lapsevanema pöördumist, vaid kohaliku omavalitsuse spetsialist võtab ise perega ühendust, et pakkuda vajalikku tuge ja nõustamist. Saates avati ka tausta, kes on need lapsed, keda uus teenus puudutab. Esialgu on fookuses kuus rasket diagnoosigruppi (sh vaimne alaareng, vähidiagnoosid, Downi sündroom ja teatud harvikhaigused), kus abivajadus on kõige kriitilisem. Olulise teemana käsitleti ka privaatsust ja delikaatseid andmeid. Sotsiaaltöötajani jõuab teade abivajadusest, kuid mitte konkreetne diagnoosi info, säilitades nii pere privaatsuse. Saates veel: Kuidas 10 päeva jooksul peab abi pereni jõudma. Miks ei tasu karta ametniku kõnet ja kuidas see toetab lapse heaolu. Kuidas on seotud tervise infosüsteem, STAR ja SKAIS. Puude taotlemine kahe klikiga ehk kuidas uus süsteem muudab bürokraatia lapsevanema jaoks märkamatuks. Milline saab olema lapsevanema personaalne “töölaud” riigiportaalis eesti.ee. Saatejuht on Ronald Liive.
/episode/index/show/cd21aee0-c234-4611-a8d8-79a76e2d86bb/id/39552410
info_outline
15.12 Kriitiline intsident: Kõik uuest ID-kaardist: turvalisus, kriisivalmidus ja tulevikuplaanid
12/15/2025
15.12 Kriitiline intsident: Kõik uuest ID-kaardist: turvalisus, kriisivalmidus ja tulevikuplaanid
“Kriitiline intsident” võttis sel korral luubi alla hiljuti välja tulnud uue ID-kaardi, mille taga seisab kolme asutuse tihe koostöö. Saatekülalisteks olid siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus identiteediteenuste osakonna tooteomanik Barbara Hein, riigi infosüsteemi ameti eID turvaarhitekt Tõnis Reimo ning politsei- ja piirivalveameti identiteedi ja staatuste büroo ekspert Karoline Põder. Saates selgub, mis muutus uue ID-kaardi (hankega) ja kas 2017. aasta turvanõrkustest on õpitud. Saime teada, et uue kaardi puhul on juba ennetavalt loodud ja testitud kauguuendamise lahendus, mis peaks tagama öösel rahuliku une nii ametnikele kui ka kasutajatele. Saates avati ka tausta partnerite valiku osas. Kui varem hangiti täisteenust, siis seekord viidi läbi kaks eraldi hanget: üks dokumendiplankidele ja isikustamisele ning teine sertifitseerimisele. Uueks kaarditootjaks on Thales Finland ning sertifitseerimisteenust pakub Belgia ettevõte Zetes, kel on nüüdseks loodud ka kohalik haru. Saatejuht on Ronald Liive.
/episode/index/show/cd21aee0-c234-4611-a8d8-79a76e2d86bb/id/39380610
info_outline
01.12 Kriitiline intsident: Rahvastikuregistri lähitulevik, abiellumisest ja nimevahetusest digitaalse lahutuseni
12/01/2025
01.12 Kriitiline intsident: Rahvastikuregistri lähitulevik, abiellumisest ja nimevahetusest digitaalse lahutuseni
“Kriitiline intsident” avas värskes osas koos siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna juhataja Enel Pungase ja siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusest rahvastikuregistri tootejuhi Peeter Mäekeri abiga kaarte riigi ühe olulisima andmekogu tuleviku osas. Saatejuht Ronald Liive uuris külalistelt, milliseid uuendusi on rahvastikuregistris oodata. Saatest saab teada, et digitaalselt lahutamine on osutunud sedavõrd populaarseks, et pooled lahutajatest valivad selle kasuks. Riik on pilgu suunatud juba järgmisele suurele verstapostile, täisdigitaalsele abielule. Kõige päevakajalisem uudis puudutab aga tuhandeid eestlasi, kes jagavad oma elu Eesti ja Soome vahel. Juba 2. detsembril käivitub kahe riigi vahel automaatne rändeandmete vahetus. See lõpetab olukorra, kus inimesed on nii-öelda nupukalt registreerinud end mõlemasse riiki korraga, et saada osa mõlema riigi hüvedest või vältida makse (nt automaks). Saatejuht on Ronald Liive.
/episode/index/show/cd21aee0-c234-4611-a8d8-79a76e2d86bb/id/39211440
info_outline
03.11 Kriitiline intsident: SK lubab, et Smart-ID+ ohjab pettuste lainet
11/03/2025
03.11 Kriitiline intsident: SK lubab, et Smart-ID+ ohjab pettuste lainet
Juba pikemat aega kirjutab meedia järjekordsetest kelmidest ja pettustest, olgu nad tervisekassa või pankade nimel levivad skeemid. Kurjategijad on seeläbi röövinud eestlastelt röögatuna tunduvaid rahasummasid. “Kriitiline intsident” keskendub sel korrale eraettevõtte SK ID Solutions loodud autentimislahendusele Smart-ID, mis on saanud endale uue versiooni Smart-ID+ Stuudios on külas SK teenuseomanik Natalja Vasnevskaja, kes tõi välja, et uus versioon on teenusepakkujatele kättesaadav juba alates juuni lõpust. Kasutajate jaoks on peamiseks muudatuseks see, et isikukoodi sisestamise ja kontrollkoodide võrdlemine on möödanik. Vasnevskaja kinnitusel muudab see autentimise turvalisemaks ja mugavamaks. Saatejuht on Ronald Liive.
/episode/index/show/cd21aee0-c234-4611-a8d8-79a76e2d86bb/id/38858460
info_outline
20.10 Kriitiline intsident: Digiriigi asekantsler Lauri Luht: peame oma edulugu rohkem väärtustama
10/20/2025
20.10 Kriitiline intsident: Digiriigi asekantsler Lauri Luht: peame oma edulugu rohkem väärtustama
Eesti riigil on uus digiarengu asekantsler ehk riigi IT-juht Lauri Luht. Tema kanda on vastutus, kuidas Eesti digiriik püsib maailmas tipus, samal ajal tagades turvalisuse, hukukindluse ja innovatsiooni. Viimased kaks aastat töötas Luht Ukrainas ning toonud sealt kaasa nii kogemusi kui ka mõtteid, kuidas ka Eesti digiriiki järgmisele tasemele liikuda. Seekordses “Kriitilises intsidendis” uurime, millised on Luhti prioriteedid, kuidas Eesti peaks tehisaru kasutama ning miks me peame väärtustama omaenda digiriigi edulugu. Luht selgitab, miks on keskne juhtimine ja pilvetehnoloogiate kasutamine möödapääsmatu, kuidas lahendada taakvara probleemid ning millised sammud on vaja astuda, et Eesti digiriik oleks tulevikus samaaegselt nii turvaline kui ka innovaatiline.
/episode/index/show/cd21aee0-c234-4611-a8d8-79a76e2d86bb/id/38509345
info_outline
06.10 Kriitiline intsident: Politsei droonigrupijuht: unistan, et peaaegu igas politseiautos oleks droon ja kompaktne droonitõrjeseade
10/06/2025
06.10 Kriitiline intsident: Politsei droonigrupijuht: unistan, et peaaegu igas politseiautos oleks droon ja kompaktne droonitõrjeseade
Droonid ei ole enam ammu vaid mänguasjad. Politsei- ja piirivalveamet (PPA) kasutab neid igapäevaselt nii kadunud inimeste otsingul, suurürituste turvalisuse tagamisel kui ka liiklusõnnetuste lahendamisel. Suuremate avariide puhul saab droon sündmuskoha kiiresti kaardistada ja vajalikud fotod teha, et menetlusmaterjal oleks olemas ja liiklus saaks kiiremini taastuda. Seekordses “Kriitilises intsidendis” räägib politsei- ja piirivalveameti kaugseiregrupi juht Kert Kotkas, kuidas droonid PPA igapäevatööd toetavad, millised nõuded ja vastutused nende kasutamisega kaasnevad ning miks tuleb droonindust käsitleda sama tõsiselt kui lennundust. Kotkas selgitab, miks PPA rõhub eelkõige teadlikkuse tõstmisele, kuidas toimib koostöö transpordiameti ja kaitseväega ning milliseid tehnilisi lahendusi on vaja, et tagada turvaline õhuruum nii tavakasutajatele kui ka ametkondadele. Juttu tuleb ka ründedroonidest. Kotkas selgitab, kuidas PPA roll piirdub eelkõige tuvastamise ja partnerite toetamisega, samas kui otsustav tegutsemine jääb kaitseväe pädevusse. Saatejuht on Ronald Liive.
/episode/index/show/cd21aee0-c234-4611-a8d8-79a76e2d86bb/id/38405610
info_outline
22.09 Kriitiline intsident: Tulevikus saab häirekeskusele teha videokõnesid
09/22/2025
22.09 Kriitiline intsident: Tulevikus saab häirekeskusele teha videokõnesid
Eestis on käimas põhjalik hädaabinumbri 112 uuendus, mis muudab abi kutsumise senisest palju mitmekesisemaks. Lisaks tavapärasele telefonikõnele saab tulevikus kasutada SMS-e, reaalajas tekstivestlust ja videokõnesid. Muudatuste taga on nii inimeste ootused kui ka Euroopa Liidu nõuded, mis seavad sihiks ligipääsetava ja tehnoloogianeutraalse teenuse kõigile, sealhulgas neile, kes ei näe, ei kuule või ei saa rääkida. Seekordses “Kriitilises intsidendis” arutame, kuidas 112 teenus muutub, milliseid lahendusi on plaanis katsetada ja miks on Eesti siin Euroopa eesliinil. Stuudios on siseministeeriumi nõunik Rein Olesk ja CGI Eesti avaliku sektori ärijuht Liisa Abel. Külalised selgitavad, kuidas tagatakse uute lahenduste töökindlus, millist rolli mängivad Apple ja Google videokõnede toomisel ning miks noored eelistavad abi küsida pigem sõnumi teel kui helistades. Juttu tuleb ka sellest, millist tuge võiks tulevikus pakkuda tehisaru ning millised andmekaitseküsimused uue lahenduse juures vältimatult tõusetuvad. Saatejuht on Ronald Liive.
/episode/index/show/cd21aee0-c234-4611-a8d8-79a76e2d86bb/id/38263970
info_outline
08.09 Kriitiline intsident: Küberturvalisuse seadus laieneb ja tuhanded ettevõtted saavad uued kohustused
09/08/2025
08.09 Kriitiline intsident: Küberturvalisuse seadus laieneb ja tuhanded ettevõtted saavad uued kohustused
Tuhanded Eesti ettevõtted ja asutused peavad lähiaastatel hakkama järgima uuendatud küberturvalisuse seadust (KüTS). Muudatuste taga on Euroopa Liidu NIS2 direktiiv, mis toob kaasa uued kohustused, karmimad järelevalvemeetmed ja võimaliku trahviriski mis ulatub mitme miljoni euroni. Seekordses “Kriitilises intsidendis” võtame KüTSi muudatused üksipulgi lahti: milliseid ettevõtteid see puudutab, milliseid samme tuleb astuda ja kuidas on riik plaaninud järelevalvet korraldada. Saates on külas justiits- ja digiministeeriumi küberturvalisuse talituse juhataja Taavi Viilukas, sama ministeeriumi küberturvalisuse õigusnõunik Raavo Palu ning riigi infosüsteemi ameti järelevalve osakonna juht Ilmar Toom. Saatejuht on Ronald Liive.
/episode/index/show/cd21aee0-c234-4611-a8d8-79a76e2d86bb/id/38101005
info_outline
18.08 Kriitiline intsident: Riigi IT-keskus katsetab satelliitsidet ja kriisikohvreid
08/18/2025
18.08 Kriitiline intsident: Riigi IT-keskus katsetab satelliitsidet ja kriisikohvreid
Eesti kõige noorem riigi IT-maja, riigi IT-keskus (RIT), on tegutsenud juba pea neli aastat ning nende käe all on valmimas uus riigipilv. Kuidas see erineb avalikest pilveteenustest, milliseid teenuseid pakub RIT lisaks pilvele ning miks on nende hallata ka kümnete tuhandete riigitöötajate arvutitöökoht? Just nendele küsimustele annab vastuse seekordne “Kriitiline intsident”. Saates on külas RIT-i juht Ergo Tars, kes räägib lähemalt, kuidas tagatakse kriisiaegne töökindlus ja milliseid riske kaalutakse, kui riigiasutused kasutavad avalike pilveteenuseid nagu näiteks Amazoni või Microsofti pilveteenuseid. RIT on viimastel aastatel pidanud üha tõsisemalt arvestama olukordadega, kus tavapärane andmeside võib rivist välja langeda. Seepärast on loodud nii-öelda kriisikohvrilahendus, mis võimaldab vajadusel kasutada alternatiivseid sidekanaleid, sealhulgas satelliitsidet. Ergo Tarsi sõnul on katsetatud stsenaariume, kus kaablid on läbi lõigatud ja tavapärane internet ei tööta. Saatejuht on Ronald Liive.
/episode/index/show/cd21aee0-c234-4611-a8d8-79a76e2d86bb/id/37859095
info_outline
04.08 Kriitiline intsident: Riiklik postkast 2.0: kas nüüd on ideaalne postkast?
07/25/2025
04.08 Kriitiline intsident: Riiklik postkast 2.0: kas nüüd on ideaalne postkast?
Seekordses osas võtame luubi alla riikliku postkasti, mille ümber keerles 2023. aastal kõva kriitika. Nimeliste meilide sulgemisega ei saadetud hingusele tervet riiklikku postkasti. Nüüd on valmis saanud uus riiklik postkast 2.0, mis lubab ära teha palju rohkem. Saatekülaliseks on riigi infosüsteemi ameti riikliku postkasti tootejuht Asso Kasuk, kes räägib ausalt, miks alias-aadressid suleti, milliseid turvariske see ära hoidis ja kas kodanikud üldse midagi kaotasid. Uurime, kui palju raha maksumaksja sellega kokku hoidis, miks teated endiselt eri kanalitesse hajuvad ja kas automaksust või kiiruskaamerast saadud trahv jõuab inimese postkasti õigel ajal. Kui palju inimesi päriselt riiklikku postkasti kasutab; Kui paljud asutused on uue postkasti kasutusele võtnud; Kuidas hakkab kirjade edasisuunamine riigiäppi toimima; Mida kujutab endast makselink riiklikus postkastis; Postkastil on uus tehniline arhitektuur. Kirjade sisu ei hoia enam RIA, vaid iga asutus talletab need enda andmebaasis; Kirjade avamist riik ei jälgi. Isegi kui lugesid kirja Gmailis läbi, jääb see eesti.ee postkastis “lugemata”. Saatejuht on Ronald Liive.
/episode/index/show/cd21aee0-c234-4611-a8d8-79a76e2d86bb/id/37547780
info_outline
21.07 Kriitiline intsident: Sireen sinu taskus: Eesti testis maailmatasemel ohuteavitust
07/20/2025
21.07 Kriitiline intsident: Sireen sinu taskus: Eesti testis maailmatasemel ohuteavitust
Sel nädalal keskendub „Kriitiline intsident“ tõeliselt kriitilisele teemale – ohuteavitusele. Kui kriis on käes, loeb iga sekund. Aga kuidas tagada, et info jõuaks inimesteni ka siis, kui telefon on hääletu, mobiililevi puudub, tavalist FM-raadiot ei ole või üle linna huilgav sireen ei kostu kaugele? Siseministeeriumi nõunik Kadi Luht-Kallas andis detailse ülevaate eelmisel nädalal testitud maailmas ainulaadsest taskusireeni süsteemist. Räägime sellest, kuidas töötab 5G broadcast-tehnoloogia, miks testis osales vaid valitud hulk inimesi, ning miks teavitused jõudsid isegi Soomes asuvate telefonideni. Saates veel: Milliseid seadmeid uus süsteem juba toetab; Mis rolli mängivad tootjad ja operaatorid; Kuidas eri teavituskihid (SMS, äpid, raadio, taskusireen) omavahel seotud on; Kuidas 5G broadcast-tehnoloogia töötab; Kuidas käib koostöö teiste riikidega; Kuidas Euroopa satelliitsüsteem Galileo võimaldab tulevikus edastada ohuteavitusi otse nutitelefonidesse. Saatejuht on Ronald Liive.
/episode/index/show/cd21aee0-c234-4611-a8d8-79a76e2d86bb/id/37470395
info_outline
01.07 Kriitiline intsident: Kas vibe-koodimine aitab e-riigis raha säästa ?
07/01/2025
01.07 Kriitiline intsident: Kas vibe-koodimine aitab e-riigis raha säästa ?
Värskes “Kriitilise intsidendi” osas räägime sellest, mida tähendab vibe-koodimine ehk AI abil koodi kirjutamine. Arutame selle üle, kas tehisaru suudab juba täna aidata ehitada päris äppe või riiklikke e-teenuseid. Kui palju on selles päriselt potentsiaali ja kui palju niisama kära? Stuudios on külas riigi infosüsteemi ameti tehisintellekti ja innovatsiooni talituse juhataja Markko Liutkevičius, kelle käe all arendatakse Bürokratti ja testitakse, kuidas AI saab avalikus sektoris päriselt kasulik olla. Uurime, kui kaugel on Eesti sellest, et AI kirjutaks koodi, testiks ise ja paneks teenused tööle. Saates veel: Miks Bürokratti veel Eesti.ee äpist ei leia Milliseid piiranguid seab andmekaitse ja seadusandlus Kuidas RIA AI-lahendusi arendab ja milleks neid üldse kasutatakse Markko doktoritööst ja selle seosest AI ning tööturuga Saatejuht on Ronald Liive.
/episode/index/show/cd21aee0-c234-4611-a8d8-79a76e2d86bb/id/37087140
info_outline
18.06 Kriitiline intsident: Kas M‑hääletus on päriselt valmis?
06/20/2025
18.06 Kriitiline intsident: Kas M‑hääletus on päriselt valmis?
“Kriitiline intsident” on pausilt tagasi! Vahepeal on vaikinud mikrofonid ja pausile jäänud arutelud, aga digiriik ei ole seisma jäänud – pigem vastupidi. Nüüd on taas aeg küsida neid küsimusi, mida teised ehk ei küsi, ja kuulata vastuseid neilt, kes süsteemide sees tegelikult töötavad. Sel korral vastab “Kriitiline intsident” küsimusele, kas mobiiliga hääletamine on valmis päris valimisteks. Aastaid arendatud lahendus jõudis hiljuti esimese avaliku testimiseni ning saates räägime, kuidas see läks, millised probleemid välja tulid ja kui kaugel me tegelikult oleme sellest, et telefoniga hääletamisest saaks Eestis uus normaalsus. Stuudios on m-hääletuse arendamise ja käivitamise eest vastutavad riigi infosüsteemi ameti (RIA) valimiste infosüsteemide arenduse osakonna juht Alo Einla ja valimisteenistuse juht Arne Koitmäe. Nendega räägime m-hääletuse testist, tagasisidest, ligipääsetavusest, turvalisusest ja ka poliitilistest ning praktilistest otsustest, mis veel ees seisavad. Selgub, milliseid küsimusi tekitas kontrollrakenduse kasutamine, ja miks Androidi puhul tuleb rakendust alla laadida justkui kahtlasel moel. Samuti tuleb juttu sellest, millal ja kas m-hääletus võiks jõuda kohalikele valimistele, miks Smart-ID esialgu tõrkus ning milline on Eesti valmisolek kriitilise massi teenindamiseks, kui kõik tahavad korraga m-hääletada. Saatejuht on Ronald Liive.
/episode/index/show/cd21aee0-c234-4611-a8d8-79a76e2d86bb/id/37086850
info_outline
29.12 Kriitiline intsident: Miks ei vasta tõele andmete ühekordse esitamise väide?
12/29/2023
29.12 Kriitiline intsident: Miks ei vasta tõele andmete ühekordse esitamise väide?
Aasta viimases “Kriitilises intsidendis” räägime koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmete valdkonna juhi Ott Velsbergiga sellest, miks ei ole siiani saanud reaalsuseks väide, et eestlased peavad riigile esitama andmeid vaid ühe korra. Nii nagu on Eesti riigiametid rahvusvahelises turunduses aastakümneid väitnud, et meil on tervet riiki kattev Wi-Fi, on räägitud ka sellest, et Eestis kehtib andmete ühekordse esitamise (once only) printsiip. Reaalsus on aja see, et kuigi inimene võib oma andmeid e-rahvastikuregistris uuendada ei liigu see sealt edasi näiteks politsei- ja piirivalveametisse ning enne uut dokumenti tellides küsitakse üle, kas andmed on endised. Sama kehtib väga paljude muude riiklike e-teenuste kohta. Velsberg selgitab saates, kuidas on selline olukord tekkinud ning kas on ka lootust, et e-Eesti areneb selliseks nagu on turunduslikes materjalides lubatud. Saatejuht on Ronald Liive.
/episode/index/show/cd21aee0-c234-4611-a8d8-79a76e2d86bb/id/29180768
info_outline
22.12 Kriitiline intsident: Kas riigi IT-süsteemid on samasooliste abieludeks valmis?
12/22/2023
22.12 Kriitiline intsident: Kas riigi IT-süsteemid on samasooliste abieludeks valmis?
Uue aasta algusest, 1. jaanuarist jõustub seadus, tänu millele jõuab Eesti riikide sekka, kus on samasooliste paaride abielud seadustatud. Tänases saates uurime, kas ja kuidas on samasooliste abieludeks valmis rahvastikuregister ja sotsiaalkindlustusameti iseteenindus. Lisaks tuleb saates juttu ka sellest, kes ja kuidas saab eelviidatud riiklike e-teenuste kaudu panna lapse sündi kirja ning küsida riigilt toetusi. Vastuse saab küsimus, miks ei saa värsked isad sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses planeerida lapsetoetusi ilma ema poolse otsuseta. Arutelu alla tuleb ka küsimus, miks ei saa sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse kaudu lasta lastetoetust maksta otse lapse pangakontole ehk miks peavad kõik toetused tulema vaid ühele kindlale pangakontole. Neil teemadel räägivad saates rahvastikuregistri tooteomanik Rainer Kullarand, rahvastikuregistri menetlustiimi tooteomanik Marilin Prants, siseministeeriumi arendusnõunik Katrin Lehtpuu, TEHIKu tooteomanik Ruth Paade ja sotsiaalkindlustusameti perehüvitiste valdkonna juht Pirjo Künnapuu. Saatejuht on Ronald Liive.
/episode/index/show/cd21aee0-c234-4611-a8d8-79a76e2d86bb/id/29143358
info_outline
15.12 Kriitiline intsident: Süsteemiarhitekt Andres Kütt uuris, mis läks SKAIS2 puhul valesti
12/15/2023
15.12 Kriitiline intsident: Süsteemiarhitekt Andres Kütt uuris, mis läks SKAIS2 puhul valesti
Kolmandik Eesti riigieelarvest käib üle erinevate toetust läbi sotsiaalkaitse infosüsteemist, mida suupärasemalt tuntakse lühendi SKAIS2 järgi. Tegu on infosüsteemiga, mida on aastaid erinevad mured ja probleemid vaevad. Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse (TEHIK) ja sotsiaalkindlustusameti soovil uuris süsteemiarhitekt Andres Kütt lähemalt, mis on aegade jooksul SKAIS2 valesti läinud. Tänases saates räägib Kütt koos TEHIKu peaarhitekt Martin Õunapi ja TEHIKu e-teenuste osakonna juhi Tanel Teraga lahti, mis seisus SKAIS 2 täna on. Kütt kaasati protsessi, et TEHIK-ul oleks erapooletu inimese hinnang, kuidas asjad toimuvad ja mis on kitsaskohad. Oma hinnangu koostamisel koostamiseks intervjueeris ta erinevaid inimesi, kes on SKAIS2-ga seotud olnud. Eelmise aasta oktoobris käis meediast läbi, et SKAIS2 arendustöödeks on kulunud juba pea 22 miljonit eurot. Tera tõdes saates, et kuna SKAIS2 näol on tegu süsteemiga, mis nii-öelda elab ehk sinna lisatakse uusi süsteeme juurde. Ronald Liive.
/episode/index/show/cd21aee0-c234-4611-a8d8-79a76e2d86bb/id/28986718
info_outline
08.12 Kriitiline intsident: Kuhu on kauaoodatud personaalne e-riik jäänud?
12/08/2023
08.12 Kriitiline intsident: Kuhu on kauaoodatud personaalne e-riik jäänud?
Juba aastaid on räägitud, et uued riiklikud e-teenused on personaalsed. Ühtlasi on räägitud sündmusteenustest ja ka proaktiivsetest teenustest. Kuid kuhu on kõik need uhke kõlaga teenused jäänud? Sellele küsimusele vastab tänases saates majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osakonna teenuste valdkonnajuht Kaili Tamm. Vast kõige olulisemana saab saatest teada, et nii personaalse e-riigi kui ka e-teenuste puhul võib loobuda e- liidesest kuna Tamme sõnul on Eestis juba kõik riiklikud teenused niivõrd digitaalsed, et sinna ette e- lisamine ei anna midagi juurde. Tõsisemalt rääkides tõi digiriigi arengu osakonna teenuste valdkonnajuht välja, et koostamisel on valge raamat, millega pannakse paika rakenduskava, mille järgi tehakse riiki veelgi personaalsemaks. Tamm väitis, et juba praegu paika pandu annab talle veendumuse, et üha suurem tõenäosus on, et riigi poolt pakutavad teenused, millest osad on juba täna sündmuspõhised arenevad lähiaastatel veelgi paremaks. Saatejuht on Ronald Liive.
/episode/index/show/cd21aee0-c234-4611-a8d8-79a76e2d86bb/id/28823283
info_outline
01.12 Kriitiline intsident: IT aitab Eesti siseturvalisust tagada
12/01/2023
01.12 Kriitiline intsident: IT aitab Eesti siseturvalisust tagada
Täna, 1. detsembril tähistatakse siseturvalisuse päeva, millega tänatakse kõiki neid mehi ja naisi, kes kulutavad enda töötunde Eesti siseturvalisuse tagamiseks. Seetõttu keskendub ka “Kriitiline intsident” täna siseturvalisusele. Saates on külas SMITi äriteenuste valdkonna juht Marti Lung, siseministeerium IT strateegia juht Alli Murula ja sisekaitseakadeemia teadur Jaanika Puusalu. Saatekülalistega arutleme selle üle, millised on siseturvalisuse valdkonna tulevikuväljakutsed IT-s. Juttu tuleb nii isikustatud ettemakstud kõnekaartidest, näotuvastusega valvekaameratest, andmete kasutamisest ja veel paljust muust. Põgusalt räägime ka päevakajalistest sündmustest idapiiril ning millised IT lahendused aitavad politseinike ja päästjate aega ja maksumaksjate raha säästa. Saatejuht on Ronald Liive.
/episode/index/show/cd21aee0-c234-4611-a8d8-79a76e2d86bb/id/28821908
info_outline
24.11 Kriitiline intsident: Küberreservi õppusel harjutati kriitiliseks intsidendiks Tele2-s ja Elektrilevis
11/24/2023
24.11 Kriitiline intsident: Küberreservi õppusel harjutati kriitiliseks intsidendiks Tele2-s ja Elektrilevis
Novembri esimesel täisnädalal toimus riikliku küberreservi õppus, mille raames harjutati situatsiooniks, mil Tele2 ja Elektrilevi on tabanud kriitiline intsident. Mis asi on riiklik küberreserv ehk milleks ja kellele on see loodud käis tänases saates rääkimas riigi infosüsteemi ameti (RIA) juhtivekspert Ivo Vellend. Ühtlasi avas Vellend tänavuse õppuse stsenaariumit ja tausta ning esmast tagasisidet. Elektrilevi infoturbejuht Indrek Künnapuu rääkis nii sellest, kui kaua võttis ta endale mõtteaega, kas osaleda õppusel või mitte ning kuidas see nende jaoks möödus. Saime teada, et õppuse käigus harjutati selleks, mis saaks siis, kui Elektrilevi on korraga tabanud olukord, kus elektriühendus on häiritud korraga tormi ning küberintsidendi tõttu. Lisaks Elektrilevile oli üheks mängu osaliseks sideoperaator Tele2, mille teenuseid Elektrilevi suurelt kasutab. Saatejuht on Ronald Liive.
/episode/index/show/cd21aee0-c234-4611-a8d8-79a76e2d86bb/id/28669143
info_outline
17.11 Kriitiline intsident: Kuidas riik valmistub ulatuslikuks elektri- või sidekatkestuseks?
11/17/2023
17.11 Kriitiline intsident: Kuidas riik valmistub ulatuslikuks elektri- või sidekatkestuseks?
Hiljutised merealuse sidetaristuga seotud intsidendid on tõstatanud küsimuse, kuidas toimivad riiklikud e-teenused edasi olukorras, mil riiki on tabanud ulatuslik elektri- või sidekatkestus. Nii palju, kui sel teemal on võimalik avalikult rääkida avavad tänases saates tausta riigi IT Keskuse infoturbejuht Andri Rebane ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi riigiside tehnoloogia nõunik Erik Janson. Mõlemad saatekülalised andsid rahustava sõnumi ning korrutasid, et muretsemiseks ei ole põhjust. RITi teenustest rääkides kinnitas Rebane, et potentsiaalsetele riskidele on mõeldud ning erinevaid situatsioone on mängitud ka läbi. Sama kinnitas suuremalt teistegi riiklike IT-majade e-teenustest rääkides Janson. Saatekülalised kinnitasid, et vajadusel teevad IT-majad omavahel koostööd. Saates sai räägitud ka RIKS-i arendatavast satelliitsidel põhinevast andmesideühendusest, mille on osad riigiasutused juba kasutusele võtnud. Ühtlasi tuli juttu ka andmesaatkonnast. Saatejuht on Ronald Liive.
/episode/index/show/cd21aee0-c234-4611-a8d8-79a76e2d86bb/id/28541957
info_outline
10.11 Kriitiline intsident: Uus terviseportaal sai valmis
11/10/2023
10.11 Kriitiline intsident: Uus terviseportaal sai valmis
Sellest kuust saadetakse hingusele ajale jalgu jäänud patsiendiportaal digilugu.ee ning asendatakse täiesti uue ja kaasaegse terviseportaaliga. Tänases saates annavad TEHIKu terviseportaali projektijuhti Kady Adamson ja tervisekassa tootejuht Evgeni Nikolaevski detailse ülevaate kõigist uuendustest ja võimalustest, mis koos uue portaaliga inimestele avanevad. Kuigi portaal on nüüdseks valmis kinnitasid mõlemad, et arendustööd jätkuvad ning uusi võimalusi ja funktsioone lisandub sinna aegamisi juurde. Lisaks on arenduse käigus mõeldud sellele, et portaali ei peaks kümne aasta pärast hingusele saatma vaid seda saab pidevalt uuendada. Saatekülaliste kinnitusel on uus terviseportaal piisavalt nutikalt ehitatud, et enam ei tohiks korduda olukord, kus suure kasutajate hulga tõttu peaks portaalis rakendama digitaalset ootejärjekordne – nii nagu tehti digilooga esimeste koroonavaktsiinide laekumisel. Saatejuht on Ronald Liive.
/episode/index/show/cd21aee0-c234-4611-a8d8-79a76e2d86bb/id/28513943
info_outline
03.11 Kriitiline intsident: Mida kujutab endast küberdiplomaadi töö?
11/03/2023
03.11 Kriitiline intsident: Mida kujutab endast küberdiplomaadi töö?
Seda, et Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis (ÜRO) pannakse paika rahvusvahelisi norme ja tavasid, kuidas riigid tohivad või ei tohi midagi teha teavad meist kõik, kuid kas teadsid, et sama tehakse ka kübermaailma suhtes? Välisministeeriumi digi- ja küberdiplomaatia osakonna peadirektor Tanel Sepp käis "Kriitilises intsidendis" külas ja rääkis oma tööst ning Eesti soovidest ja plaanidest küberdiplomaatia osas ÜRO-s. Päevakajalistest sõjalistest konfliktidest rääkides märkis Sepp saates ära, et ÜRO normid näevad ette piiranguid, mille järgijad ei tohi isegi sõja korral elutähtsat taristut küberrünnata. Sepp andis eelmisel aastal Geeniusele ka intervjuu, kus rääkis sõjalist poolt puudutavast osast lähemalt. Saatejuht on Ronald Liive.
/episode/index/show/cd21aee0-c234-4611-a8d8-79a76e2d86bb/id/28483343
info_outline
27.10 Kriitiline intsident: Kuidas SMIT hoiab töötajate vaimset tervist
10/27/2023
27.10 Kriitiline intsident: Kuidas SMIT hoiab töötajate vaimset tervist
Tänane osa keskendub vaimsele tervisele. Ajend sääraseks teemaks tuli sellest, et siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT) pärjati hiljuti vaimset tervist väärtustava organisatsiooni kuldtasemega. SMIT-i töötajakogemuse disainer Terje Pari rääkis, mida nad on töötajate vaimse tervise hoidmise nimel teinud ehk millised võimalused on töötajatele asutuses tagatud. Koos tööinspektsiooni vaimse tervise konsultandi Johan Pastarusega sai saates jagatud ka soovitusi, kuidas iga inimene saab enda vaimset tervist turgutada. Kui SMIT-i kohta kuuleb saatest, kui väga nad töötajate vaimset tervist hindavad, siis Pastarus tõi esimest korda avalikkuse ette info, et peagi hakkab tööinspektsioon korraldama ettevõtele koolitusi, milles seatakse rõhk just töötajate vaimse tervise hoidmisele. Saatejuht on Ronald Liive.
/episode/index/show/cd21aee0-c234-4611-a8d8-79a76e2d86bb/id/28406738
info_outline
20.10 Kriitiline intsident: Merealused sidekaablid ja side toimepidavus Eestis
10/20/2023
20.10 Kriitiline intsident: Merealused sidekaablid ja side toimepidavus Eestis
Eelmisel nädalal jõudis avalikkuse ette info, et Eesti ja Soome vaheline merealune Elisa sidekaabel on rikkes. Sel nädalal lisandus info, et kahjustada on saanud ka Eesti ja Rootsi vaheline merealune sidekaabel. See andis ajendi kutsuda saatesse tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) sideosakonna juhataja Oliver Gailan, kes rääkis kahest päevakajalisest intsidendist nii avatud kaartidega, kui tal see kriminaalmenetluse toimumise hetkel võimalik on. Gailan rõhutas saates, et sideteenuste toimepidavus ei ole intsidentidest kannatada saanud. Laiemalt rääkis ta sideteenusest üldiselt ja kuidas TTJA kontrollib, et telekomid pakuksid seda teenust, mida nad peavad seadusest tulenevalt pakkuma – sideteenust ka suuremate kriiside ajal. Ühtlasi tuli saates teemaks siseriiklik rändlusteenus, mis võimaldab kõige mustema stsenaariumi korral näiteks Telia kliendid kasutada lähedastele helistamiseks hoopis Tele2 võrku või vastupidi. Teemasid jagus saates veelgi ja nende hulka mahtusid 5G ning pankroti äärel kõikuv Levikom. Saatejuht on Ronald Liive.
/episode/index/show/cd21aee0-c234-4611-a8d8-79a76e2d86bb/id/28354874
info_outline
13.10 Kriitiline intsident: Apple ja Google on Eesti m-valimiste osas positiivselt häälestatud
10/13/2023
13.10 Kriitiline intsident: Apple ja Google on Eesti m-valimiste osas positiivselt häälestatud
Riigi infosüsteemi ameti (RIA) valimiste valdkonna juhataja Alo Einla andis “Kriitilises intsidendis” detailse ülevaate, kui kaugele on amet jõudnud m-valimiste äpi arendustöödega. Suuresti on ameti äpiga seotud tööd viinud lõpule ning on äraootaval seisukohal, kas valimiste korraldaja võtab vastu otsuse, et äpp läheb järgmistel valimistel kasutusele või mitte. Senimaani on avalikult pigem räägitud, et RIA töö on läinud tühja ehk m-valimisi ei rakendata veel järgmisel aastal. Einla tõdes, et tehnilises mõttes ei looda m-valimiste äpiga midagi uut väga juurde vaid taustal on kasutusel sama lahendus, mida praegu kasutatakse e-valimiste jaoks. Suvel tuli välja, et Einla käis koos kolleegidega Londonis kohtumas Apple’i esindaja rääkimas nendega Eesti potentsiaalselt m-valimiste äpist ning võimalustest, kuidas saaks maailmakuulus tehnoloogiahiid võimalikke riske maandada. Uudisena tõi ta saates välja, et analoogne kohtumine toimus taaskord Londonis hiljuti ka Google’i esindajatega. Mõlemi ettevõtte esindajad olevad tema sõnul olnud m-valimiste osas positiivselt häälestatud ning on näidanud üles valmidust loomaks m-valimisi puudutava memorandumi. Saatejuht on Ronald Liive.
/episode/index/show/cd21aee0-c234-4611-a8d8-79a76e2d86bb/id/28123958
info_outline
06.10 Kriitiline intsident: Andmejälgija, kas müüt või tegelikkus? Kuidas on skandaalid andmejälgimist muutnud
10/06/2023
06.10 Kriitiline intsident: Andmejälgija, kas müüt või tegelikkus? Kuidas on skandaalid andmejälgimist muutnud
Välismaalastele e-Eestit tutvustades räägitakse pidevalt, et elanikonna usk riiklike e-teenuste vastu tuleb osati sellest, et inimestel on oma andmetele üle kontroll ja täielik ülevaade. Väidetavalt saab iga hetk kontrollida, kes, millal ja mis põhjusel käis inimese andmeid vaatamas. Tänane saade keskendub andmejälgijale ehk annab koos külalistega vastuse küsimusele, kas eelkirjeldatud turunduslik jutt vastab tegelikkusele. Saates on külas tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse (TEHIK) tervise infosüsteemi teenuste juht Pille Kink ning riigi infosüsteemi ameti (RIA) andmevahetusosakonna juhataja Riho Kerge. Kink seletas lahti, milliselt ja kuidas tervise infosüsteemi andmete päringute kohta infot talletatakse. Ühtlasi tuli teemaks, miks TEHIK kutsub teenust logiraamatuks ning RIA andmejälgijaks. Saatejuht on Ronald Liive.
/episode/index/show/cd21aee0-c234-4611-a8d8-79a76e2d86bb/id/28123838
info_outline
29.09 Kriitiline intsident: Kas paroolideta elu on võimalik?
09/29/2023
29.09 Kriitiline intsident: Kas paroolideta elu on võimalik?
Milline näeks välja elu, kui e-teenusesse pääsemiseks ei ole parooli vajagi? SMITi baasteenuste valdkonna arhitekti Siim Vene sõnul on täiesti paroolitu elu võimalik ning isegi turvalisem, kui seda on paroolidega elu. Vene käis saates rääkimas oma ideest, mille realiseerumisel oleks SMITi haldusala paroolitu. Tuhanded ametnikud pääseksid tööarvutisse ilma tülikat parooli tippimata. Koos paroolide kaotamisega ei oleks enam ka vajadust nende uuendamise järgi. Kuula saatest, kuidas SMITi baasteenuste valdkonna arhitekti sõnul on ka paroolituse viljelemise korral turvalisus tagatud ning kui lihtne oleks seda lahendust kasutada. Saatejuht on Ronald Liive.
/episode/index/show/cd21aee0-c234-4611-a8d8-79a76e2d86bb/id/28040433
info_outline
22.09 Kriitiline intsident: Suurõppusel CREVEX testitakse läbi kõik ohuteavituse kanalid
09/22/2023
22.09 Kriitiline intsident: Suurõppusel CREVEX testitakse läbi kõik ohuteavituse kanalid
28.-29. septembril toimub kompleksõppus CREVEX, millega harjutatakse ja kontrollitakse üleriigilise hädaolukorra lahendamise võimet ja asutuste toimepidevust. “Kriitilise intsidendi” saates andis õppusest ülevaate siseministeeriumi pääste- ja ohutuspoliitika osakonna nõunik Kadi Luht-Kallas. Nõunik tõi välja, et tegu on esimese korraga, mil Eestis kasutatakse korraga mitut erinevat ohuteavituse kanalit, mille kaudu edastatakse inimestele ohu kohta infot. Õppusel ajal saavad Muuga sadama ümbruses olevad inimesed telefoni SMS sõnumi, kus teavitatakse neid ohust. Ühtlasi kasutatakse õppuse raames sireene, FM- ning DAB+ raadio ja ka televisiooni abil inimeste teavitamist. Õppusel kasutusel olevate tehniliste lahenduste üle andis saates ülevaate Levira tehnoloogia- ja IT direktor Kristo Kaasan. Kaasan seletas saates lahti uuendusliku 5G broadcast lahenduse, mida samuti õppuse raames testitakse. Tegu on tehnilise lahendusega, mida testitakse koostöös partneritega Rodhe&Scwarz ning Qualcomm. Lihtsustatult öelduna võimaldab antud lahendus saata spetsiaalset 5G kiipi omavale seadmele ohuteavituse, mis kuvatakse seadme ekraanil. Saatejuht on Ronald Liive.
/episode/index/show/cd21aee0-c234-4611-a8d8-79a76e2d86bb/id/28101752
info_outline
15.09 Kriitiline intsident: Kes kontrollib e-residentide tausta ja kes otsustab programmi tuleviku üle?
09/14/2023
15.09 Kriitiline intsident: Kes kontrollib e-residentide tausta ja kes otsustab programmi tuleviku üle?
Sel aastal täitub üheksa aastat ajast, mil käivitus programm, mis pidi Eestile 2025. aastaks tooma 10 miljonit e-residenti. Kuigi toona öeldi seesugune teetähis välja on praeguse juhi Liina Vahtrase juhtumisel seda muudetud ning soov on, et juba paari aasta pärast tooksid e-residendid Eesti riigile sisse 100 miljonit eurot. Tänase saate külalised, e-residentsuse programmi juht Liina Vahtras ning riski- ja õigusjuht Oscar Õun andsid põhjaliku ja detailse ülevaate programmi tegemistest ja taustast. Kuigi ajakirjandusest leiab alatihti kriitikat, et e-residentideks on saanud inimesed, kelle taust ei tohiks seda lubada selgus saatest, et sellisel juhul ei ole paslik kritiseerida e-residentsuse programmi juhtivat tiimi vaid hoopis taustakontrolli teostajaid ehk politsei- ja piirivalveametit või KAPO-t. Lahti sai räägitud seegi, mis asi on e-residentsuse nõukoda ja kes sinna kuuluvad. Juttu tuli ka e-residentsuse lähitulevikust ehk programmi muudatustest. Saatejuht on Ronald Liive.
/episode/index/show/cd21aee0-c234-4611-a8d8-79a76e2d86bb/id/28031427
info_outline
08.09 Kriitiline intsident: Kui digitaalne on rahvusarhiiv ja kuidas rahvusraamatukogu veebe arhiveerib?
09/08/2023
08.09 Kriitiline intsident: Kui digitaalne on rahvusarhiiv ja kuidas rahvusraamatukogu veebe arhiveerib?
Kui enamikes saadetes keskendume suuresti tulevikule ning vaatame, kuidas asjad e-Eestis praegusel hetkel töötavad, siis tänane on hoopis magus kuulamine kõigile, kellele pakub arhiivindus huvi. Rahvusarhiivi andmekogude arhiveerimise valdkonnajuht Koit Saarevet räägib, kuidas nad Eesti ja eestlaste jaoks olulisi andmeid, filme, pilte ja kõike muud arhiveerivad. Näiteks selgub, et info võimalikult pikaaegse kestmise nimel säilitatakse andmeid lintkassetidel. Rahvusraamatukogurahvusteavikute säilituskeskuse juht Eva-Maria Artus rääkis lähemalt veebiarhiivist, kuhu on aastate jooksul jõudnud paljud Eesti veebilehed. Näiteks kunagi populaarsed hot.ee ja zone.ee lehed, kuid veel palju muud. Saates tuli veel teemaks, kuidas mõlemad arhiivipidajad infot indekseerivad, kui palju kasutatakse tehisintellekti abi, mille põhjal valitakse välja kasutatav tark- ja riistvara ning kuidas saavad eraisikud või ettevõtted ise rahvusarhiivile või rahvusraamatukogule näiteks e-Eestiga seotud andmeid edastada. Saatejuht on Ronald Liive.
/episode/index/show/cd21aee0-c234-4611-a8d8-79a76e2d86bb/id/27858510