Rohetund #33: Eestis püüti eelmisel aastal üle 50 tonni angerjat, mis on liigina väljasuremisohus. Miks see nii on?
Release Date: 09/20/2023
Rohetund #47: Tallinna ulmeline uusarendus tõestab, kuidas tiheasustus ja betoon ei tapa rohelust. Vastupidi
Rohetund | Geenius.ee
Tallinn oli eelmisel aastal Euroopa roheline pealinn, aga tõsiasi on see, et maailma linnade rohealaga katvuse edetabelis on Tallinn alles 179. kohal. Nii selgus eelmisel nädalal avaldatud satelliitrakenduse analüüsist (kirjutame sellest hiljem pikemalt). Seega pole pealinn sugugi nii roheline, kuigi Pirita jõe ääres või Nõmmel jalutades selline mulje jääb. Aga kuidas sobitub sellesse võrrandisse muutuja, millega soovitakse Tallinna asustustihedust veelgi suurendada? Kui ühel ruutkilomeetril elaks praegusest mitu korda rohkem inimesi, kas see tähendaks rohealade kadumist, autode...
info_outline
Rohetund #46: Tuumaenergia maaletoojatele anti vastulöök – müüdimurdjad selgitavad, mis on valesti
Rohetund | Geenius.ee
Eestisse tuumaelektrijaama rajamine on olnud aastaid teema, mille fookust on kujundanud Fermi Energia. Ettevõte, mis soovib elektrijaama ehitada. Eelmise aasta lõpus valmis kliimaministeeriumi juures tegutseva tuumaenergia töörühma aruanne, mis leidis, et tuumajaamal on Eesti energiasüsteemis ja varustuse kindluse tagamiseks oma nišš olemas, tuues eraldi välja kulu ja tulu, mis elektrijaama rajamisega kaasneb. Märksõnaga “tuumaenergia” leiab selle aruande kokkuvõtte Rohegeeniuse portaalist. Juhuslikult või tahtlikult on tuumaenergia töörühma järeldused ja selles kõlavad...
info_outline
Rohetund #46: Päikesepaneelid pole olnud kunagi odavamad kui praegu. Kas osta praegu või kukub hind veel?
Rohetund | Geenius.ee
Müügimees ütleb alati: osta kohe! Kas praegu on see soovitus põhjendatud või võiks veel venitada ja loota parematele aegadele? Neis majapidamistes, kus päikesepaneelid said ostetud rohkem kui aasta tagasi, on põhjust kadestada praegu päikeseparki planeerivaid inimesi. Nii paneelide kui ka salvestite hinnad on kivina kukkunud. Investeeringu tasuvusaeg on keskmiselt vaid 6–7 aastat. Peale selle, et päikesepargi rajamine on praegu enneolematult odav, avaneb 23. aprillil EAS-i ja KredExi ühendasutuse väikeelamute renoveerimise toetusmeede, mis annab eramu omanikele võimaluse maja...
info_outline
Rohetund #45: Kuld ja muu rikkus on ripakil – kuidas haruldased muldmetallid Eesti maapõuest kätte saada?
Rohetund | Geenius.ee
Eesti maapõu varjab märkimisväärses koguses haruldasi muldmetalle, mille järele on maailmas suur nõudlus. Nende kaevandamine on aga kõike muud kui lihtne. Rohetunni toimetaja Ivar Soopan intervjueeris Tallinna tehnikaülikooli maapõueressursside eriala magistranti ja loodusteaduskonna esindustudengit Henri Olavi Suomalainenit, kelle magistritöö teema on seotud Eesti haruldaste muldmetallide uurimisega. Saatest selgub, kas meie varud on tõepoolest sellised, et need midagi maailma mastaabis muudaks. Kus ja kui sügaval see maapõuerikkus asub? Kas Eestis on piisavalt...
info_outline
Rohetund #44: Milline mõju on jäätmereformil? Kas suur osa tallinlastest komposteerib tõepoolest biojäätmeid või nad luiskavad?
Rohetund | Geenius.ee
Tõenäoliselt tuleval aastal jõustuv jäätmereform on üks suurima mõjuga seadusi, mis Eesti elanike olmet ja omavalitsuste töökorraldust igapäevaselt muudab. Riik vajab hädasti jäätmemajanduse paremat korraldamist, sest samamoodi jätkata ei saa – segaolmejäätmeid tekib liiga palju, pakendeid ja biojäätmeid sorteeritakse eraldi ikka veel liiga vähe. Riik maksab iga aasta miljoneid eurosid trahvi, sest Euroopa Liidu piirnormidesse meie taaskasutuse tulemused ei mahu. Tallinn on viimase poole aasta jooksul pingutanud, et järgmisel veoteenuse hankeperioodil (alates 2025 suvest)...
info_outline
Rohetund #43: Eestlaste karastusjoogil Raw Edge on potentsiaali saada üleilmseks hitiks
Rohetund | Geenius.ee
Maitseb hästi ja kihiseb, on parajasjagu magus, aga üliväikse kaloraažiga. Iga lonksuga saab keha häid baktereid, vitamiine ja antioksüdante. Lapsed ei saa seda juues suhkrušokki, nende hambad ei lagune… Sellist loetelu ei saa endale lubada ükski teine Eestis ja võib-olla kogu maailmas müüdav karastusjook. Raw Edge saab. Raw Edge on tavapäraste karastusjookide juhitud maailmas nagu metsavend, kes ei kavatse võõrale ideoloogiale alluda ja pakub alternatiivi, mis on palju parem. Mariliis Mia Topi ja Kristel Vene ettevõtte toodang on Eesti kauplustes üsna uus ja suurte...
info_outline
Rohetund #42: Kas see tooks prügimajandusse pöörde, kui jäätmejaamades oleks pood, kohvik ja parandustöökoda?
Rohetund | Geenius.ee
Eesti on kaetud jäätmejaamadega, mis tekkisid pärast seda, kui valimatu prügi maasse kaevamine lõppes. Nii ka Tallinnas Pääskülas. Nüüd on see pealinna enimkülastatav sorteeritud jäätmete loovutamise punkt. Aga mitte ainult. Taas- või korduskasutuseks sobiva kraami jäätmejaamadesse toomine peab muutuma kõikjal Eestis elanikele mugavamaks. Pääsküla jäätmejaam on üks väheseid omasuguseid, kus on ringlusmaja. Sinna saab ära anda kasutuskõlblike asju selleks, et keegi teine saaks need sealtsamast kaasa võtta. Nagu väike tasuta asjade “kaltsukas”....
info_outline
Rohetund #41: Eesti ettevõte muudab puidujäägid paarikümne sekundiga väärtuslikuks biomaterjaliks
Rohetund | Geenius.ee
Tallinna NEXPO rohetehnoloogia näitusel saab tutvuda tulevikutehnoloogiatega. Üht sellist pakub Fibenol. Ettevõte toodab madala kvaliteediga puidust väikese keskkonnajäljega biomaterjale, nagu ligniin ja puidusuhkrud. Biomaterjale saab kasutada fossiilsete kemikaalide asendajana paljudes igapäevastes toodetes, alustades ehitusmaterjalidega ja lõpetades kosmeetikatoodetega. Fibenol on välja arendanud kogu maailmas ainulaadse tehnoloogia Sunburst, kus kasutatakse mehaanilist jõudu, temperatuuri, rõhku ja minimaalselt kemikaale, et saada puidumassist kätte hapukoore...
info_outline
Rohetund #40: Vesinikuenergia tootmise ja kasutamise kiirkursus – millal tuleb läbimurre?
Rohetund | Geenius.ee
Eesti ajaloo suurimal rohetehnoloogiate näitusel NEXPO Tallinn andis värske ülevaate vesinikutehnoloogia arengust Alexela energiamüügi valdkonnajuht Tarmo Kärsna. Teaduslikku vaadet lisas Tartu Ülikooli füüsikalise keemia teadur Ove Oll. Kes tahab kiirelt teada saada vesinikutehnoloogia kõige olulisematest arengutest, siis see on just sobiv kuulamine.
info_outline
Rohetund #39: Esmakordne uuring paljastab maakodude suurimad probleemid ja renoveerimise takistused
Rohetund | Geenius.ee
Rohetund käsitleb teemat, mis ühel või teisel moel puudutab suurt osa Eesti elanikest. Eriti neid, kes elavad maal. Räägime maal asuvate eramute seisukorrast ja sellest, kui heas või halvas olukorras need hooned on, kui mugav neis on elada ja mida elanikud tahaksid oma kodudes paremaks muuta. Eesti Vabaõhumuuseumi tellimusel tegi uuringufirma Kantar Emor põhjaliku üle-eestilise uuringu. See kannab nime „Maapiirkonna eramuomanike renoveerimisvõimekus ja -valmidus“. Rohegeeniuse toimetaja Ivar Soopani saatekülalised on Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri osakonna projektide...
info_outlineEestlane armastab angerjat ja sööksime seda ilmselt rohkemgi, kui seda maitsvat kala oleks laialdasemalt saada ja see oleks odavam. Kuid Euroopa angerjaga on see häda, et ta on väljasuremise äärel. Rahvusvahelise looduskaitseliidu määratluse järgi on Euroopa angerjas kriitilises seisus.
Kui üks kalaliik on nii suures ohus, miks seda siis endiselt püütakse? Kuigi Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu soovitab Euroopas angerjapüügi ja asustamise täielikult keelata, ei kiirusta Euroopa Komisjon seda nõuannet kuulda võtma.
Eesti võiks näidata eeskuju ja meie vetes püügi ning noorkalade asustamise lõpetada üleeuroopalist keeldu ära ootamata, aga nii nagu mitmes teises riigis, on ka meil see seotud tundlike teemadega. See mõjutaks angerjapüügist sõltuvate kalurite käekäiku.
Sadakond aastat tagasi oli angerjat meie vetes väga palju, seda söödeti lausa sigadele.
Rohegeeniuse toimetaja Ivar Soopan uuriss Euroopa angerja suurimalt asjatundjalt Eestis, Tartu Ülikooli ihtüoloogia ja kalanduse kaasprofessorilt Mehis Rohtlalt, mis vahepealsel ajal juhtus ja mida tuleks teha, et angerjas liigina väljasuremisest päästa.
Samal teemal saab peatselt lugeda Rohegeeniusest ka põhjalikku artiklit, mis angerjapüügi vastuolulisuse üksikasjalikumalt lahti seletab.