Rohetund | Geenius.ee

Rohegeeniuse podcast ringmajandusest ja keskkonnasõbralikust eluviisist.

Rohetund #47: Tallinna ulmeline uusarendus tõestab, kuidas tiheasustus ja betoon ei tapa rohelust. Vastupidi 05/22/2024

Rohetund #47: Tallinna ulmeline uusarendus tõestab, kuidas tiheasustus ja betoon ei tapa rohelust. Vastupidi Tallinn oli eelmisel aastal Euroopa roheline pealinn, aga tõsiasi on see, et maailma linnade rohealaga katvuse edetabelis on Tallinn alles 179. kohal. Nii selgus eelmisel nädalal avaldatud satelliitrakenduse analüüsist (kirjutame sellest hiljem pikemalt). Seega pole pealinn sugugi nii roheline, kuigi Pirita jõe ääres või Nõmmel jalutades selline mulje jääb. Aga kuidas sobitub sellesse võrrandisse muutuja, millega soovitakse Tallinna asustustihedust veelgi suurendada? Kui ühel ruutkilomeetril elaks praegusest mitu korda rohkem inimesi, kas see tähendaks rohealade kadumist, autode arvu suurenemist ja elukvaliteedi langust? Selgub, et nii see ei ole. Vähemalt mitte siis, kui asustustihedust suurendada läbimõeldult. Tulemus oleks vastupidine sellele, mida palju aastaid on Tallinna lähiümbruses korda saadetud, ehitades massiivseid põllualasid täis väikeelamuid. Sellel kinnisvara-anarhial on Tallinnale olnud tohutu negatiivne jälg, rääkimata suurest keskkonnajäljest, mida põlluarendused on põhjustanud ja mille mõju jätkub aastakümneteks. Rohegeeniuse vastutav toimetaja Ivar Soopan otsis vastust küsimusele, kuidas väheneb Tallinna elanike ja nende igapäevase tegevuse keskkonnajälg siis, kui neid elaks ühel ruutkilomeetril mitu korda rohkem kui praegu. Paljassaarde planeeritav Hundipea asum saab olema just selline paik, kus asustustihedus tuleb pealinna keskmisest tunduvalt suurem. Võib tunduda vastuoluline, et ruutkilomeetri kohta rohkem betooni ja inimesi on elukeskkonnale hea, aga Hundipeal tõestatakse, et see on võimalik. Kuidas see saavutatakse, sellest räägib Rohetunnis Hundipea kliimaneutraalse asumi idee eestvedaja ja arenduse tegevjuht Markus Hääl, kes muu hulgas selgitab, kuidas ulmelisena tunduvat arendust veetakse eesmärgi poole hoopis teistmoodi kui seda Eestis seni tehtud on. Mida tähendab aga Tallinna linnale laiemalt see, kui endisele tööstus- ja sadamaalale kerkib 8000 elaniku ja 8000 töökohaga uus asum? Kas see vähendab või suurendab pendelrännet ning autoliiklust? Sellest räägib tuntud kastirattamees ja autopõlgur, Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere. /episode/index/show/araraama/id/31414632

Rohetund #46: Tuumaenergia maaletoojatele anti vastulöök – müüdimurdjad selgitavad, mis on valesti 05/09/2024

Rohetund #46: Päikesepaneelid pole olnud kunagi odavamad kui praegu. Kas osta praegu või kukub hind veel? 04/19/2024

Rohetund #45: Kuld ja muu rikkus on ripakil – kuidas haruldased muldmetallid Eesti maapõuest kätte saada? 04/17/2024

Rohetund #44: Milline mõju on jäätmereformil? Kas suur osa tallinlastest komposteerib tõepoolest biojäätmeid või nad luiskavad? 03/28/2024

Rohetund #43: Eestlaste karastusjoogil Raw Edge on potentsiaali saada üleilmseks hitiks 01/18/2024

Rohetund #42: Kas see tooks prügimajandusse pöörde, kui jäätmejaamades oleks pood, kohvik ja parandustöökoda? 11/23/2023

Rohetund #41: Eesti ettevõte muudab puidujäägid paarikümne sekundiga väärtuslikuks biomaterjaliks 11/14/2023

Rohetund #40: Vesinikuenergia tootmise ja kasutamise kiirkursus – millal tuleb läbimurre? 11/14/2023

Rohetund #39: Esmakordne uuring paljastab maakodude suurimad probleemid ja renoveerimise takistused 11/07/2023

Rohetund #38: Kümned tuhanded eramud vajavad renoveerimist. Kuidas teha seda õigesti ilma maja kahjustamata? 11/06/2023

Rohetund #37: Miks ei võta enamik kauplusi ja söögikohti ühekordsete pakendite vähendamist tõsiselt? 10/22/2023

Rohetund #37: Miks ei võta enamik kauplusi ja söögikohti ühekordsete pakendite vähendamist tõsiselt? Tänavu 1. maist jõustus pakendiseaduse muudatus, mille kohaselt peavad pakendiettevõtjad näitama ära, kuidas nad vähendavad ühekordsetelt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside tarbimist. Ja 1. septembriks pidid pakendiettevõtjad oma veebilehel avaldama tegevuskava, mis selgitab, mida nad selleks teevad või on teinud. Läinud nädalal teatas aga sihtasutus Teeme Ära, et see lausa 77 protsendil ettevõtetel. Rohetunni saatekülaline on Teeme Ära ekspert Kadi Kenk, kellega Rohegeeniuse toimetaja Ivar Soopan rääkis sellest, miks ühekordsete pakendite vähendamine ei taha kuidagi nii-öelda rahvasse minna. Mida ütleb pakendiseadus: Pakendiettevõtja ei või müügikohas anda õhukesi ja eriti õhukesi plastkandekotte tarbijale tasuta, välja arvatud eriti õhukesed plastkandekotid, mida kasutatakse hügieeni tagamiseks või lahtise toidukauba esmaseks pakendamiseks, kui see aitab vältida toidu raiskamist. Pakendiettevõtjal tuleb tarbijale pakkuda õhukese plastkandekoti, kaasa arvatud eriti õhukese plastkandekoti kõrval muid võimalusi kauba pakendamiseks. Vältida tuleb oksüdantide toimel lagunevate plastkandekottide müüki või tasuta andmist. Tuleb anda lõppkasutajale ja tarbijale teavet korduskasutatavate toidupakendite ja joogitopside olemasolust, sealhulgas millistel tingimustel müügikoht aktsepteerib müügipakendisse pakendamata valmistoidu ja joogi müümist lõppkasutaja või tarbija korduskasutatavasse toidupakendisse või joogitopsi. Turule on keelatud lasta pakendeid, mis on valmistatud oksüdantide toimel lagunevast plastist, ning järgmisi vahtpolüstüreenist valmistatud ühekordselt kasutatavaid plasttooteid: toidupakendid, joogipakendid ja joogitopsid. Ja nüüd see punkt, mis puudutab ettevõtete tegevuskava avaldamist: kõigi nende eespool loetletud meetmete kirjeldamiseks tuleb pakendiettevõtjal koostada tegevuskava, mis avaldatakse ettevõtte veebilehel kui see on olemas. Nagu selgus, pole seda viimast punkti – tegevuskava avaldamist – enamik ettevõtjaid teinud. /episode/index/show/araraama/id/28385477

Rohetund #36: Miks see oluline on, et Eesti kerkis jätkusuutliku turismi edetabelis 99 riigi seas neljandaks? 10/20/2023

Rohetund #35: Urmas Tartes: Pöördepunkt on saabunud, rohetehnoloogia arengut enam peatada ei saa 10/06/2023

Rohetund #34: Äädikakärbsed, sääsed, ämblikud, kõrvahargid – kuidas nende kodukäijatest putukatega sõbralikult koos elada? 10/03/2023

Rohetund #33: Eestis püüti eelmisel aastal üle 50 tonni angerjat, mis on liigina väljasuremisohus. Miks see nii on? 09/20/2023

Rohetund #32: Kuulus Metsküla algkool ja veel kuulsam Matsalu loodusfilmide festival – miks on vaja mõlemat? 09/16/2023

Rohetund #31: Spetsialistid teevad selgeks: Miks kodumasinad oodatust varem lagunevad? 08/31/2023

29.08 Rohetund #30: Kuidas üks festival suudab keskkonnahoiuks teha rohkem kui teised? Aga räägime ka ebaõiglusest ja taimetoiduhirmust 08/29/2023

Rohetund #29: Kliimamuutuste leevendamine saab kogu tähelepanu, aga kuidas muutustega kohaneda? Teadlased aitaks, kui abi küsitaks 08/19/2023

Rohetund #29: Kliimamuutuste leevendamine saab kogu tähelepanu, aga kuidas muutustega kohaneda? Teadlased aitaks, kui abi küsitaks Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni aruanne nendib, et pool kõigist aastail 1970-2019 registreeritud katastroofidest olid seotud ilmastiku, kliima, sademete ja üleujutustega. Keskmiselt on iga päev kuskil maailmas mõni seesugune traagiline sündmus. Tänavune juuli oli Maa ajaloo kõige kuumem kuu. Kliima soojeneb ja uued temperatuurirekordid sünnivad nii maismaal kui ka ookeanides. Kuidas see mõjutab Eesti elanikke ja loodust, sellest rääkisime Rohetunnis geofüüsika doktori, Tartu Ülikooli meteoroloogia ja klimatoloogia kaasprofessori, atmosfäärifüüsik Piia Postiga. Palju räägitakse kliimamuutuste leevendamise abinõudest, aga sellele, kuidas muutustega kohaneda, pööratakse vähe tähelepanu. “Eestis puudub kliimamuutustega kohanemise õige strateegia,” märkis Post. “Tõepoolest, eriti selle leevendamise osas on olemas rahvusvahelised lepped, millest me oleme väga varmad kinni pidama ja see kõik on väga õige ning seda tulebki teha, aga kliimamuutustega kohanemise osas on niimoodi, et seda tuleb teha siin kohapeal. Ja seda me peame ise tegema oma tarkusest lähtudes. Probleem on selles, et tegelikult ei ole tellitud neid teadusuuringuid. Kliimamuutustega kohanemise kava on kokku pandud umbes kümme aastat tagasi. Selleks andis raha Norra riik, aga meie teadlastena vaatasime juba tol hetkel kõrvalt, et seda tehti mitte tolleaegse teaduse tasemel, vaid omaenese tarkusest. Pärast seda pole sisuliselt seda kava uuendatud. Sellega käis kaasa ka rakenduskava, aga neid rakenduskava asju pole kunagi ellu viidud.” Piia Post rääkis Rohegeeniuse toimetajale Ivar Soopanile ka eelmise nädala suurest tormist, mis tekitas purustusi Lätis, oli meil suhteliselt leebe, aga siit edasi liikudes põhjustas Norras harvanähtavas ulatuses üleujutusi. Vestlesime ka Vaikse ookeani soojenemise kliimanähtuse El Niño mõjust, mis ulatub isegi meieni, kliimaharidusest ja kliimaärevusest. /episode/index/show/araraama/id/27795855

Rohetund #28: Reportaaž: Eesti väikefirma päästab kulunud jalanõud äraviskamisest 08/18/2023

Rohetund #27 Arvamusfestivalil: Kuidas ehitada keskkonnajäljeta? Kas elaksid linnaosas, kus kõik vajaminev on 15 minuti jalutuskäigu kaugusel? 08/12/2023

Rohetund #26 Arvamusfestivalil: Miks tekib kliimaärevus? Kuidas muuta inimeste keskkonnaarmastus sõnadest tegudeks? 08/12/2023

Rohetund #25 Arvamusfestivalil: Kuidas pääseda rumalatest ja reostavatest pakenditest nii, et pakendid jääks alles? 08/11/2023

01.08 Rohetund #24: Kui pakendil on sõna “piim”, peab sisu olema seaduse järgi loomne, aga see ei keela taimsest piimast kirjutamist või rääkimist 08/01/2023

01.08 Rohetund #24: Kui pakendil on sõna “piim”, peab sisu olema seaduse järgi loomne, aga see ei keela taimsest piimast kirjutamist või rääkimist Osa inimesi on harjunud, et kui jutuks on piim, siis räägitakse lehmapiimast. Ent piim ei ole ainult lehmapiim, isegi kui see Euroopa Liidu määrusega seadustada ja sel moel piima tähendus vaid loomse päritoluga ühendada. Rohegeeniuse vastutav toimetaja Ivar Soopan kutsus vestluskaaslaseks Kadri Tapersoni, et rääkida hägusast valgest vedelikust, mida tuntakse sõna all “piim”. Taperson on üks Eesti tuntumaid loomade õiguste eest seisjaid, loomade eestkosteorganisatsiooni Loomus kaasasutaja ja loomulikult on ka vegan. Jutuajamine sai tõuke ühest veidrast juhtumist, millest . Toimetus sai MTÜ-lt Loomus pressiteate, kus anti teada, et 1. augustist algab kogu kuu kestev taimse piima väljakutse. Selles kutsutakse üles loobuma vähemalt kuuks ajaks loomsest piimast ja asendama selle taimse piimaga. Näiteks kaera-, riisi- või mõne muu taimse piimaga. Pressiteade sisaldas sõnu “taime piim”, “riisipiim”, “mandlipiim”, “taimne piimaalternatiiv”. Soopanile meenus pooleteise aasta tagune lugu. Põllumajandus- ja toiduamet tuletas tollal meelde, et Euroopa Liidus on vastu võetud määrus, millega on sõna “piim” reserveeritud ainult loomset päritolu piimale. See kehtib juba kümme aastat. “Mõiste „piim”on ainult ühe või mitme lüpsmise tulemusena udarast eritunud sekreet, millele ei ole midagi lisatud ega millest ei ole midagi eraldatud,” seisab määruse tekstis. Määrus sätestab, et tooted, mis ei ole loomsest piimast valmistatud, neid ei tohi pakenditel, reklaamides, plakatitel, kliendilehtedes või meedias laiemalt nimetada taimseteks piimadeks. Ammugi mitte riisipiimaks, mandilipiimaks, kaerapiimaks. Kui Rohegeeniuses oleks see pressiteade originaalkujul avaldatud, siis oleks justkui EL-i määrust rikutud. Kas ikka oleks? Soopan küsis Põllumajandus- ja toiduametilt igaks juhuks üle, kas tõesti ei tohi meedias avaldada teadet, kus teine organisatsioon kutsub üles jooma taimset piima. Jutt ei ole mingist konkreetse firma pakendatud tootest, vaid taimsest piimast kui sellisest. Üllatuseks vastas Põllumajandus- ja toiduameti kommunikatsiooninõunik Elen Kurvits, et veebilehes ei tohigi seda teadet sellisel kujul avaldada. Taimseid vedelikke tuleb nimetada jookideks. Samuti mainis ta, et Loomuse taimse piima väljakutse reklaamide üle on järelevalvekohustus Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametil, kellele saadeti antud kampaania teave edasi. See pole veel kõik. Päev pärast Rohegeeniuse artiklit avaldas Põllumajanduskoda MTÜ-d Loomus , kus öeldakse, et Loomus levitab sihikindlalt tarbijatele ekslikku teavet „taimse“ piima kohta. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) tegi pöördumise Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametile, sest peab MTÜ Loomuse tegevust eksitavaks. Põllumajanduskoja toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar kirjutas: “Tahame rõhutada, et MTÜ Loomus kasutab taimsete toodete propageerimisel mõisteid piim ja piimatooted mitte õiguspäraselt ning taolist tegevust tuleb lugeda eksitava reklaami edastamist tarbijale, mis on vastuolus nii EL-i toidu märgistamise määrusega kui ka tarbijakaitse poliitika põhimõtetega. Lisaks on meie liikmed toonud välja, et häirivate ja Eesti põllumajandusettevõtlust mitte kajastavate fotode ja ebaadekvaatsete tõdede kajastamine oma eesmärgipärase tegevuse propageerimisel jätab tarbijale mulje justkui Eesti loomakasvatus ja toidutootmine ei järgi Eesti ja Euroopa Liidu seadusi toimetades illegaalsel tegevusalal. Lisaks on meie liikmed toonud välja, et häirivate ja Eesti põllumajandusettevõtlust mitte kajastavate fotode ja ebaadekvaatsete tõdede kajastamine oma eesmärgipärase tegevuse propageerimisel jätab tarbijale mulje justkui Eesti loomakasvatus ja toidutootmine ei järgi Eesti ja Euroopa Liidu seadusi toimetades illegaalsel tegevusalal. Loomuse tegevuse ilmestamiseks oli kirjale lisatud foto 14. juulil Eesti Piimandusmuuseumi korraldatavast Piimapäevast, kus MTÜ Loomuse esindajad kasutasid taimsete toodete propageerimisel mitte korrektset teavet ning andsid suusõnaliselt edasi šokeerivad sõnu kasutades halvustavaid sõnumeid Eesti piimatootjate ja piimatoodete suunal, mõjudes nooremapoolsetele külastajatele äärmiselt ebameeldivalt.” Põllumajandus- ja toiduameti tõlgenduses ei tohiks ajakirjandus justkui avaldada isegi mitte teadet, mis sisaldab sõnu “taimne piim”, “riisipiim” jne. Hoolimata sellest, et see teade ei reklaamiks ühtki konkreetset toodet, vaid jutt oleks taimsest piimast laiemalt. Euroopa Liidu määrus sätestab pigem seda, et sõna “piim” on reserveeritud konkreetsete toodete pakenditel loomse piima nimetamiseks. Kui on lehmapiim, siis saab kasutada lihtsalt sõna “piim”, sest see on seni olnud kõige laialdasemalt piimaga seostatav loomse piima liik. Kui müüakse näiteks kitsepiima, siis tuleb lisada lihtsalt sõna “kitse”. See on lubatud, kuna kits on imetaja. Aga kui on taimne piim, siis ei tohi neid kahte sõna toote pakendil ja toote reklaamides koos kasutada. Tuleb kirjutada pakendile “taimne jook” või “riisijook” või “kaerajook” jne. Ometi on tegu piimaga, mis on valge hägune vedelik. On mõistetav, et Euroopa Liit korrastab toodete nimetusi. Eesti taimsete piimade tootjad on sellest tulenevalt oma tooted juba nimetanud “jookideks”. Küsimus on aga selles, kuidas saab üks asutus või riik või riikide ühendus keelata laialt levinud sõna kasutamist meedias, kui see ei reklaami ühtegi konkreetset toodet, ei nimeta tootja nime ega avalda nende pakendit, millel oleks kirjutatud “taimne piim”, “kaerapiim” või muu taimse piima variant. Rohegeenius küsis nõu Eesti keele instituudilt. Sealt vastas Karet Eesmäe. Tema vastus kaera ja muude taimepiimade kohta kõlas nii: “Rahvas tõesti tunneb neid taimse piimana. Üldiselt on ka nii, et autor võiks saada kasutada oma seisukoha tutvustamiseks neid termineid, mis ta soovib. Siiski võiksite artiklis mainida ELi ettekirjutust kauba müüjatele ja tutvustada ELi seisukohti – sel juhul ei tundu, et tegu oleks eksitamisega.” Selliselt saigi artikkel koostatud. Eesmäe soovitas lugeda Eesti keele instituudi direktori Arvi Tavasti artiklit, mis avaldati Postimehes 2021. aastal, mil piima tähenduse ja päritolu teema esimest korda päevakorda tuli. Arvi Tavast : “Keel ei ole juura. Sõnade tähendusi ei saa õigusaktiga muuta. Seetõttu ei too ka äsjane uudis toidukaupade märgistusnõuete karmistumise kohta kaasa millegi ümbernimetamise vajadust. Muuta tuleb ainult toodete märgistust. Piim on ikka piim, isegi kui seda selliselt märgistatuna müüa ei tohi, umbes nagu viin on ikka viin, isegi kui seda hommikul enne kümmet müüa ei tohi. Sõnal “piim” on eesti keeles kolm levinumat tähendust: imetajate järglaste toitmiseks kasutatav eritis, seesama toiduna ja üldisemalt igasugune valkjas hägune vedelik. Viimaste hulka kuuluvad näiteks botaanikas võilillepiim ja kautšukipiim, ehituses lubjapiim ja tsemendipiim, kosmeetikas ihupiim ja puhastuspiim või mesinduses mesilaspiim. Praegune teema on, kas sinna tohivad endiselt kuuluda ka kaerapiim, mandlipiim, sojapiim ja muud hiljuti tavatarbija teadvusse jõudnud lehmapiima alternatiivid. Lühike vastus on, et muidugi tohivad. Teisiti on ELi ühise turukorralduse määrusega (1308/2013) reguleeritud ainult toiduainete märgistus jaekaubanduses, kus sellel on igati kiiduväärne eesmärk pakkuda tarbijale selgemat infot.” Kadri Taperson rääkis saates lahti, miks loomade õiguste eest seisjad nii innukalt loomakasvatuse vastu võitlevad ja soovitavad süüa-juua taimseid piimatooteid. Asi pole mitte ainult loomakasvatuse väga suures keskkonnajäljes, vaid ka loomade õigustes. Piimale nime andmine või nime reserveerimine ainult ühele päritolule viidates on selle juures teisejärguline, kuigi nii juriiliselt kui ka igapäevatähenduses huvitav vaidlus. Podcasti autor ei ole vegan ega taimetoitlane, joob lehmapiima (kuigi harva) ning on joonud ka taimset piima (veel harvemini). /episode/index/show/araraama/id/27623925

12.07 Rohetund #23: Kogemuslugu maja renoveerimisest – julm ja ebatavaline karistus, mis võttis tervise ja näitas ära süsteemi vead 07/12/2023

06.07 Rohetund #22: Kuidas valmistada hobusesõnnikust paberit või lambikupleid? Eelarvamustega võideldes tegime ära 07/06/2023

06.07 Rohetund #22: Kuidas valmistada hobusesõnnikust paberit või lambikupleid? Eelarvamustega võideldes tegime ära Kas laste kuuldes peaks ütlema “kaka” või “sõnnik” või lihtsalt “sitt”? Seekordses Rohetunnis sellest räägimegi, kuigi antud sõnakasutus pole teema juures kõige tähtsam. Olen Rohegeeniuse toimetaja Ivar Soopan ja käisin paari päeva eest ühes erilises talus, mille perenaine Merly Mändla valmistub Avatud Talude Päevaks. See toob 16. juulil üle Eesti taludesse maaelu nuusutama kümneid tuhandeid uudishimulikke. Loodetavasti ka Mändla pere tallu, mis on kahtlemata eriline. Midagi sellist Eestis kindlasti mujal ei näe kui Lääne-Nigula vallas Varikul. Moodsas, kuid looduse keskele võrratult sobituvas Abramani talus kasvatatakse ilu-, ravim- ja maitsetaimi. Ja hobuseid. Nemadki ongi selle loo peasüüdlased. Talu perenaine Merly Mändla ei korralda Avatud Talude Päeval niisama tilulilu, vaid annab külalistele võimaluse mõelda ja tegutseda kastist välja. Mändla paneb oma kauni talu söögilauale voolimiseks ja silumiseks ei midagi muud kui hobusesõnniku. Tean, et see kõlab eemaletõukavalt, aga proovisin oma perega järele, kas eelarvamustest võitu saades on tõepoolest võimalik midagi meisterdada puhtast hobusesitast. Oluline märksõna ongi “puhas”, sest Merly Mändla ei tõsta külaliste ette otse heinamaalt korjatud pabulaid. Need on eelnevalt läbi kuumutatud ja kuivatatud. Sõnnikul puudub vähimgi sõnnikuhais. See on välimuselt pigem nagu kuiv turvas. Kui mu viieaastane linnapoisist poeg oleks seda seostanud sõnnikuga, poleks ta seda sõrmeotsagagi puutunud, kuid üllatuslikult istus ta ligi tund aga laua taga ja mudis sõnnikut paljaste kätega nagu oleks see olnud tavaline plastiliin. Lastel pole eelarvamusi ja kui sõnnik ei haise, ei ole see neile ebameeldiv isegi siis, kui neile öelda, et see on sõnnik. Avatud Talude Päeval saab Abramani talus osaleda just sellises saginat ja arutelusid täis töötoas, nagu järgnevast salvestusest kuulda on. Olime Merly Mändlal külas kahe pere lastega ja proovisime läbi, kuidas hobusesõnnikust valmistada lambikupleid. Ja nagu maal kombeks, nimetasime lõpuks asju õigete nimedega. Pole siin häbeneda midagi. /episode/index/show/araraama/id/27386571

21.06 Rohetund #21: Reportaaž kullaaugust ehk lugu sellest, miks prügi on väärtuslik kraam 06/21/2023

14.06 Rohetund #20: TalTech tabas uue rohetehnoloogia magistriõppega kümnesse - huvi on rekordiline 06/13/2023

09.06 Rohetund #19: Mis juhtub klaaspakendiga pärast seda, kui oled selle konteinerisse kildudeks visanud? 06/09/2023

Rohetund | Geenius.ee

TOPICS